Keeldumised: Olivia Blender

Olivia Plender (s 1977 Londonis, elab Berliinis) töötab erinevates meediumites, luues sageli installatsioone, mille teema ulatub ruumi, tekitades vaatajale keskkonna, kus saab füüsiliselt mõtlemisprotsessi siseneda.

Keeldumisaktides» eksponeerib Plender heliteost koos graafilise romaani Are Dreams Hallucinations During Sleep or Hallucinations Waking Dreams?» (2011) illustratsioo- nidega. Illustratsioonid on teinud kunstnik, kuid raamatu tekst pärineb väidetavalt 19. sajandi spiritualistilt ja selgeltnägijalt Andrew Jackson Daviselt. Tekst on jutustatud briti meediumi Gladys Carrsi vahendusel 30. aprillil 2011. 1910. aastal surnud Davis, keda peetakse Ameerika esimeseks prohvetiks, ennustas detailselt ette teaduse tulevasi avastusi ning inspireeris oma loengutega ka Edgar Allan Poe’d. Teispoolsusest pärit trööstitu nägemus planeedist Maa 21. sajandi alguses mõjub tänu piibellikule rütmile igavikulises plaanis siiski rahustavalt. Rääkigu prohvetid mida tahes, elu läheb ja on alati läinud edasi oma tavapäraste tõusude ja mõõnade- ga. Tekst ammutab inspiratsiooni erinevatest allikatest, näiteks kirjandusest, unenägudest ja päevauudistest. Tulemuseks saadud narratiiv on absurdne lugu, mis uitab aegade ja paikade, reaalsete sündmuste ning illusioonide ja hallutsinatsioonide vahel. Sarnaselt absurditeatrile ei ole maailm loogiline – või äkki juba elamegi irratsionaalses, absurdses süsteemis?

2009. aastal tegi Plender rea plakateid, mis kuulutasid vaala kuivalejäämist Thamesi jõel, hoiatasid puidust muskaatpähklite eest ja teavitasid absurdsest näitemängust Islandi-Inglismaa sõja teemal. Õigupoolest ujuski mööda Thamesi 2006. aastal vaal ning ingla- sed tõepoolest kasutasid Islandi majanduse kokku varisedes väikeriigi varade külmutamiseks terrorismivastast seadust, seega oli ainult hoiatus puidust maapähklite eest kunstniku välja- mõeldis. Ära söö puidust muskaatpähkleid» on 19. sajandil kasutusel olnud Ameerikast pärit väljend, mis tähendas, et ära lase end lolliks teha. Nende teostega asetas Plender tõestisündi- nud lood uude konteksti, kus need aga jaburalt mõjuvad, näidates sellega tegeliku elu absurdi.

Ajalool on Plenderi loomingus tähtis koht – sageli ongi saanud kunstnik tõu- ke ajaloolisest episoodist ja sõnavarast. Suurt osa tema uurimustööst ajendab uudishimu sündmuste ja tingimuste vastu, mis on soodustanud uusliberalismi ning tänase sotsiaal- ja finantssüsteemi arengut. Tema teosed üritavad paljastada, õõnestada ja seada küsimuse alla autoriteetset häält», mis meedias ja ajaloolises diskursuses endale võimu nõuab, ebavõrdsuse säilitamist ning pealtnäha muutmatut status quo’d.