Analoogne juhtum

Gregor Taul x Ats Parve

Analoogne juhtum

1

a) Kas inimese mälu toimib elupikkuse säritusena, mis ühest otsast hallitama hakkab?

b) Kas hea mõte läheb enesele hoides hallitama?

c) Kas kultuurisituatsioonis, kus jumaldatakse aja ja liikumise tempokust, saab igast aeganõudvast projektist suurprojekt?

2

Ats Parve eksponeerib aega ja ajalugu. Viies camera obscura linnaruumi, näitas ta inimestele karpi kogutud fotograafiaajalugu, näitas midagi, mille üle on vahelduva eduga imestatud mitme tuhande aasta jooksul. Parve elustas ajaloolise aja, tegi midagi sellist, mida teatris nii tihti, Sophoklest või Shakespeare’i lavastades, tehakse. Puust ja punaselt: vaadake, on olemas ka horisondiülene aeg.

3

Camera obscura, ajarändur unustati välja lülitada. Selmet ajas edasi-tagasi rännata, seisis see ning salvestas tänast päeva. Just nagu oleks minevik või tulevik tahtnud praegust kuhugi kaasa viia.

4

Mida masin nägi? Et kõik, mis särab ja on säritatav, on ennekõike millegi erakordne kujutis või pelgalt erakordne hallitus? Parve ei ole küüniline inimene, ta ei seoks linale kogunenud hallitust KUMU või millegi muu elulisega. Hallitus on hallitus: hallituse eksponeerimine kõneleb kujutisest ja representeerimisprotsessist enesest.

5

Hallitus valgel linal kõneleb ehk veel natuke ka analoogfotograafia kaitseks. Käsitöö moraalne aspekt.

6

Ja siis veel: lina on tühi maja või peegel, millele ilmuvad tuhandete asjade peegeldused: tühjuses on ruumi kõigele ja kõigile. 13. sajandi jaapani mõtleja Kenkó kahtlustas: “Ka meie meeltesse kerkivad igasugused mõtted hõljuma just nii, nagu meile meeldib. Kas ei tule see sellest, et niinimetatud meelt pole tegelikult üldse olemas? Kui meil oleks meel, mida me oskaksime oma tahtmise järgi valitseda, ei suudaks kõikvõimalikud kujutelmad sinna sugugi lihtsalt sisse tungida.”

7

a) Ei.

b) Jah.

c) Jah. (Sellest johtuvalt: kõik ülejäänud küsimused-vastused õhtusel vestlusel)