Reaalsuse kupeldaja

Gregor Taul x Madis Katz

Reaalsuse kupeldaja

1

Mitmed AB kunstnikud tegelevad majandusega, uurides seda, kelle nimi on homo oeconomicus: Epp Kubu vaeb indiviidi suhet reklaami poolt pakutavatesse hüvedesse, c: uurib kääbuste makroökonoomikat, Paco Ulman, Timo Toots ja Anu Vahtra hoiavad silma peal kinnisvaraturul, Madis Katz analüüsib keha(katmis)kaubanduse näitel käitumisökonoomikat. Mina, kriitik, tegelen statistikaga. Sina, lugeja, oled statist. (Sorry, ainult majanduse seisukohalt).

2

Jätkates mustvalgelt: majanduslik analüüs nõuab, et objekt oleks ratsionaalne. Kas kunst, mis ei huvitu tulust, võib olla majanduse objektiks? Loomulikult. Majanduslike eesmärkide konkretiseerimine on vaid sõnastuse küsimus. Kõik on niigi sõnastatud: majandussuhted on reaalsus. Iga inimene, kes aktsepteerib reaalsust, on homo oeconomicus.

3

Et aga reaalsus keelemäng on, tuleb praktiseerida ka vastupidist arveteklaarimist: tõlkida suvalised näited majanduse toimimisest kunstilisteks probleemideks.

4

Katz pöörab tõlkimisele veel ühe vindi peale, “paljastades” keele majandusliku loogika:

keel                          majandus

nähtamatu käsi     grammatika

dollar                       foneem (väikseim tähenduslik ühik)

tabu                         raha sukasäärde kogumine

“türa”                       “majandussurutis”

“noku”                      “masu”

inflatsioon               keele hääbumine

deflatsioon              keele eriline väärtustamine

jne jne jne                majanduskasv

5

Madis Katz on keel keele ja majanduse vahel. See, kuidas ta müüb riietel roppe sõnu, ei erine sellest, kuidas kupeldaja müüb tänavanurgal inimesi. Katz müüb roppust kui keele tabulist funktsiooni, kupeldaja müüb inimest kui majanduse tabulist funktsiooni. Miks “türa” on ropp, aga “noku” ei ole? Miks on ropp inimest osta või müüa, aga neeru osta või müüa on OK? Vastus: see on kindlaks kujunenud keeleline käitumine. Kuigi müümiskunst võib selle pea peale pöörata.

6

Katz on müügimehest sutenöör, kelle klientideks on keeleaktid. Eeldan, et müük läheb hästi: kirjalikud roppused avalikus ruumis (isegi soditud seintel või netikommentaarides) on defitsiitne kaup. Lisaks saab defitsiitseid sõnu reklaamida kui investeeringut patukahetuskirjadesse: edaspidi te mõtlete rohkem keele peale, te mõtlete rohkem reaalsusele.