Maalahkaja õnnetus
Avaldatud näitusel 14.10.2012 ja hiljem näituse kataloogis.
Gregor Taul x Art Allmägi
Maalahkaja õnnetus
1
Allmägi viljeleb institutsioonikriitikat, kuid mitte kunstiajaloolist traditsiooni järgides, vaid puhtisiklikult institutsioone fundamentaalselt kahtlustades.
2
Institutsioon – jur ühiskondlik
korraldus, tava või asutus (ÕS).
Institutsioon – ld. k tava, õpetus; majanduslik, riiklik, poliitiline,
kunstiline või muu sotsiaalne organiseering või tava (Võõrsõnade leksikon).
Etümoloogia:
ld instituere – üles panema, sättima, sätestama
ld in + statuere – sisse + püstitama / alustama
ld statum – seadus, kord
ld stare – seisma
pärsia stan – maa / (sõnasõnalt) see, millel inimene seisab
Institutsioon võiks maakeeli tähendada jalgadega maa peal seismist.
3
Ladinapärased terminid nagu kriitika, kriminaal ja kriis tulenevad vanakreekakeelsest sõnast krinein, mis tähistas lahutamist, lahkamist, otsustamist. Kritikos viitas kellelegi, kes oli võimeline hinnanguid andma. Hippokratesel vastas oskussõna krisis haiguse murdepunktile. 13. sajandist prantsuse keeles esinev crime viitab seaduse murdmisele ja järgnevale süüdistusele. Kriitik on seega ennekõike lahkaja.
4
Institutsioonide kritiseerija võiks eesti keeles esineda maalahkaja nime all: see, kes lahkab maa peal seismist. Võib arvata, arhetüüpne maalahkaja pole ülemäära filosoofiline tüüp, vaid pigem keegi, kes justkui uhkusest kahtleb selles, kas, ning mil määral, olemasolevat jalgealust aktsepteerida. Tõenäoliselt pärinevad suured maalahkajad, nagu ka maalõhkujad või maalt lahkujad maalt. Näiteks: Ella Ilbak, Leonhard Lapin, Frank Lloyd Wright, Valentina Tereškova, Art Allmägi.
5
Kuid Allmägi lahkab maad nii maisel meetodil nagu seda on skulptuur ning seetõttu idaneb kahtlus, kas ta ikkagist on arhetüüpne maaahkaja või on ta lihtsalt suure südametunnistusega inimene, kellele ei lähe institutsioonid eetiliselt korda, kuna need rikuvad tema enese vabaduste kõrval ka nende inimeste vabadusi, kes end ise institutsioonide eest kaitsa ei suuda.
6
Juhul kui Allmägi on solidaarne inimene, jääb arusaamatuks, miks on ta otsustanud hammast vihuda ühiskondlikus plaanis nõnda väetite institutsioonide vastu nagu seda on Kunstihoone ja Tartu Kõrgem Kunstikool? Korrespondentsil Vatikaniga on see-eest mõttekõrgusena jumet ning kiriku jalgealuse lahti kangutamine võiks kuuluda ühe tõsise maalahkaja põhiprogrammi, kuid kas kirjast paavstile on ikka oodata viljakaid tagajärgi? Väga kaheldav. Johannes Paulus II on miljardile maalasele niigi pühak. Vatikani ametnikud loevad päevas sadu vastavasisulisi kirju.
7
Ehk on Allmägi hoopis lahamaa, lahatav seismine? Stabiilsetel aegadel on üksikinimese jõud väiksem, tal on raske midagi ülepeakaela õhku lasta. Me kõik oleme osa lahamaast, kusjuures: seda enam, mida lihtsamini me aktsepteerime ja levitame teadmist, et seisame kahe jalaga igaval äärealal, kus tegevusetusele pakub vaheldust pilakirjade saatmine.
Add a comment